Muidugi on kogu see sallindus must-valgel kirjas, aga näe, puust ja punaseks ei olegi tehtud ning fantaasiale on ikka ka pisut ruumi jäetud. Mõnel puisema peaga tegelasel on õnnestund ikka x+n viga teha. Aga eks loll saa ka piiskopilinnuses peksa.
Seega.
Ripsireandusega on ikkagi nii, et normaalne inimene peaks sel kohal lugema 1 rida edasi ja 1 rida tagasi ning kõik parempidiste silmustega. Ehk kui on 2 rida mõlemad parempidi kootud läheb kirja 1 ripsirida. Vot.
Siis see mustri kõrval olev nn. ripsirida. Et kus on need nn. 4 mustrivälist silmust – edasireal on need 4 tk parempidi (esimene niisama tõstetud, onju), siis on muster, siis on 4 tk parempidi, siis keeratakse töö ümber, tõstetakse esimene kudumata ära ja ülejäänud 3 tk on PAREMpidi ja siis mustriosa on PAHEMpidi.
Pmslt oli see ridade vahel kirjas ka, aga noh, teadagi kes õpib ainult oma rullivast salliservast.
Siis see laiuse ja pikkuse koht. Võib ju kirjas olla, et 170-180 cm ja 220-230 RIPSI “¤=!¤%!=/%/”¤%=/”%rida, aga mõni suudab ikka välja lugeda teab mida. Ühesõnaga peaks see tähendama seda, et kududa tuleb algselt plaanitust 2x pikem sall, sest iga mustrirea kohta läheb kirja 1 ripsirida ja tagasiread on niisama toredad read. Kududa tuleb 220-230 mustririda! Tagasiridadega kokku tähendab see 440-460 rida kui nüüd ka keegi aru ei saanud. ON SELGE?
Kõike eelkirjeldatut arvesse võtta olen ma koledasti motiveeritud kogu seni kootud salli keskosa üles harutama, äärepitsile uut kodu otsima ja vardaid ka ära murdma, sest rohkem vigu teha ja neid alles äärepitsi külge aretades avastada tõesti teha ei anna.




















Tavaliselt on kõigepealt vajadus, siis idee ja siis materjal.