Valge Daami needus

Muidugi on kogu see sallindus must-valgel kirjas, aga näe, puust ja punaseks ei olegi tehtud ning fantaasiale on ikka ka pisut ruumi jäetud. Mõnel puisema peaga tegelasel on õnnestund ikka x+n viga teha. Aga eks loll saa ka piiskopilinnuses peksa.

Seega.
Ripsireandusega on ikkagi nii, et normaalne inimene peaks sel kohal lugema 1 rida edasi ja 1 rida tagasi ning kõik parempidiste silmustega. Ehk kui on 2 rida mõlemad parempidi kootud läheb kirja 1 ripsirida. Vot.
Siis see mustri kõrval olev nn. ripsirida. Et kus on need nn. 4 mustrivälist silmust – edasireal on need 4 tk parempidi (esimene niisama tõstetud, onju), siis on muster, siis on 4 tk parempidi, siis keeratakse töö ümber, tõstetakse esimene kudumata ära ja ülejäänud 3 tk on PAREMpidi ja siis mustriosa on PAHEMpidi.
Pmslt oli see ridade vahel kirjas ka, aga noh, teadagi kes õpib ainult oma rullivast salliservast.
Siis see laiuse ja pikkuse koht. Võib ju kirjas olla, et 170-180 cm ja 220-230 RIPSI “¤=!¤%!=/%/”¤%=/”%rida, aga mõni suudab ikka välja lugeda teab mida. Ühesõnaga peaks see tähendama seda, et kududa tuleb algselt plaanitust 2x pikem sall, sest iga mustrirea kohta läheb kirja 1 ripsirida ja tagasiread on niisama toredad read. Kududa tuleb 220-230 mustririda! Tagasiridadega kokku tähendab see 440-460 rida kui nüüd ka keegi aru ei saanud. ON SELGE?
Kõike eelkirjeldatut arvesse võtta olen ma koledasti motiveeritud kogu seni kootud salli keskosa üles harutama, äärepitsile uut kodu otsima ja vardaid ka ära murdma, sest rohkem vigu teha ja neid alles äärepitsi külge aretades avastada tõesti teha ei anna.

Hõpõhelme helü

Uut nippi katsetasin.

Töötab küll!

Aga emme, eilseks oli vaja!

Marta muidugi on 100 aastat tagasi soovinud, et ma kirjutaksin ühest eelmise aasta hingelähedasemast tööst.

Õnneks saan lubada endale teha just selliseid asju, mida ma tõesti teha tahan Oleks patt öelda, et mõni neist pole hingega tehtud, kuid on üks töö, mis siiski eelmisest aastast täiesti erilisena meelde jäänud. ” Keskaegsed detailid tänapäeva moes”

Lugu ise järgmine:
1 päev ammu küsib mammu muu jutu hulgas, et kas ma aitaksin tal paar asja õmmelda, et ta tahab ühest asjast osa võtta. Poole kõrvaga kuulates ma just ülearu ei süvenenud.

Ja siis ühel hetkel, kui aega on juba selgelt liiga vähe ükskõik mille õmblemiseks tehakse mul siin mesilasetantsu teemal, mida täpselt vaja on ja selgitatakse üsna veenvalt, et vaja on pmslt KOHE selliseid ja selliseid keskaegses stiilis pluuse 3tk.
Ohsanugissss! Pole mina eladeski nii kiiresti kolmes erimõõdus tüdrukule pluusilõiget  leiutanud, materjali arvutanud ja viimasel minutil poodi tormanud, et siis olemasoleva kaubavaliku hulgast enamvähemgi sobiv materjal leida ning isiklikust uneajast pluusid valmis õmmelda.
Eks mammud olid muidugi ise ikka abilised ka.
Kui lisada siia veel point, et viimase litri õmblemise ajal teatavad korraldajad, et kogu sõu lükkub seagripihirmus peaaegu 2 kuud edasi …
Igatahes oli selline võimete kiirusproov meeldejääv kogemus kõigile.

Muidugi võib juhtuda, et lõpuks siis täna asetleidva ürituse võitja on kuluaarides ammu ette paika pandud ja tagavaravariandiks mõni moeperekonna võsukegi välja vaadatud nagu kuskil olla juba juhtunud, kuid las laps mängib, peaasi, et ei nuta.

Eks ma ise pea ka järgmine kord hoolsamat kuulama enne kui näpu annan.

HILJEM: Meite mammu mingile kohale ei kvalifitseerunud. Korralikule laste isetegevuslikule taidluskonkursile omaselt anti aga igale tiimile ikka mingi eriauhind, küll muusika, küll liikumise eest. Minu lapse tiim sai eripreemia konkursitingimustele vastava töö esitamise eest: “suurepärane teostus, teema tabamine ja sobivus hetkemoodi”
Ieska naerab põrandal pikali maas.

Võitja jäi mulle aga silma juba 1x ammu. Selle blogiga seoses.
Ma oleks pidanud panuse tegema!
Tegelikult sellised üritused polegi ju meestele metsast.
Tuleb teinekord ikka enne kolme tilga vere valamist väike guugel teha.

Ei suuda lipsu valida või?

Kui ei suuda valida, võta kõik, ütleb kuldne poodlemisajastu uussõna.
Aga kui kael on na väiksevõitu veel, eks siis tuleb lihtsalt loomingulisemalt läheneda.
Inspireerituna Marja Matiisenist tuli siis selline issipoja lipsuvest.

Pidusi siin ikkagi ju tulemas ja puha.

Poole muna lood

Eks see vahepeal jah nii ole ka, et motivatsiooni mõttes peaks mõned tärminid üles täheldama.

Haapsalu salli keskosa on valmis. Näis-näis, kas kunagi jõuan ka sellesse seisu nagu Astraco, et on kohe päris valmis sall.
Või jääb asi samasse staadiumisse nende vilditud voodikarusselli-lindudega, kus keerutaja on ikka veel installeerimata.  Sportvalgusest ja tümakast rääkimata.

Siilile talveune jaoks

Tänu ühele väiksele Tartu tüdrukule oli siin jälle võimalus katsetada uut karvast materjali ning teha üks kombekas.
Mahulist aplikatsiooni polnud ka kaua teinud.
Voodriks sai mõnus baikatekimaterjal. (Selle nime all müüdigi!)
Kihtide vahel on paks puuvillane vatiin.
Kohe nii soe talvekombekas sai, et tuli 3 overloki ja üks tavalise masina nõel juurde osta.

Aga kui nüüd ka lumi ei tule …

Parem ikka kui mitte midagi.

Kohe-kohe on süttimas esimese advendi küünal ning ühtlasi läes ka tärmin aardekasti kaas lahti teha ning mänguasjad sisse puistata.

Ei saa just öelda, et teema ülearu populaarseks oleks osutunud, kuid vaatamata sellele tahan tervitada ning võimalusel soovilugu tellida kõigile 334 unikaalsele blogikülastajale, kes aardekasti teemat siit lugesid, 3-le viitsisid enda juures linkida, 245+198-le , kes klikkisid vastavale teemale käsitööfoorumites Kullaketrajad ja Isetegija ning teile 3-le , kes võtsid vastu minukese personaalse kutse .

 

Kummardus maani Krissu, aili62, pisiingel, Drex, Kaisukas ja Lossipreili, et te lisaks vaatamisele minuga koos asja ette võtsite.
Ma väga hindan teie panust ja olen äärmiselt tänulik, et leidsite aega.

Lisaks lähevad sellesse kasti siis ka minu krõbisevad kalad, vana valge jänes ja Drexu teisele ringile saadetavad mänguasjad.

Oh, sa vana valge jänes.

Kuna mänguasjade koostegemise idee on sama hästi kui läbi kukkumas, jõul, teadagi, ukse ees, siis tegin ise veel ühe eluka.

Kootud valge jänes, leivakotikinniste kõrbistaja sees.

Eks see ikka peramiseks ühiskondlikku aktiivsust nõudvaks ettevõtmiseks jää, sest selliste koostegemiste jaoks peaks juba eos  end ikka pisut müüvama heategevus-ideega siduma, olema siledama näo ja õigema patreipiletiga taskus ilmselt nagunii.

Kui hea raamat!

See raamat siis ja selle vaat’ et läbi kukkuda üritava projekti raames.

Jäär tegelikult küll kingituseks ühele erilisele inimesele.
Aga kui järgminegi nädal erinevates foorumites mu üleskutset teha aardekasti mõni nunnu mänguasi vaid 100+ korda ainult vaadatakse, siis mul tuleb ilmselt kõlisevale jäärale ja krabisevatele kaladele lisaks teha ka sõnn, kaksikud, vähk, lõvi, neitsi, kaalud, skorpion, ambur, kaljukits ja veevalaja.
Kui hea raamatu tänapäevane vol.2 või nii.
Mul parajasti ongi 10 üllatusmuna topsi, peotäis leivakotikinnitusi, natuke herneid, mõni kuljus ja üks krabisev raamatupoe kilekott.

Ainult, et aega midagi teha on viimasel ajal kuidagi vähevõitu ja sedagi uneajast :S

Lind lendab noka järgi, aga inimene peab elama mõistuse järgi

Tavaliselt on kõigepealt vajadus, siis idee ja siis materjal.
Täna aga juhtus vastupidi, et mitte öelda läks lihtlabaseks ahnitsemiseks, sest materjal tuli nö. ise koju kätte.

No siilidega on mul üldse oma teema.