Lapsesaamismuuseum vol.1

Sõbrad-kolleegid-konkurendid, lubage esitleda.
Minu valdusesse on maandunud 1980.aastatest  pärit Silver Cross Portman

Kummardus maani siinkohal kõike lõngaks ketravale Monikale, kes mind hea sõnaga meeles pidas ning kellelt ma ka selle foto rehitsesin ja ühtlasi suur tänu kogu seltskonnale, kes mind meite bussiga Lindora laadalt koju tagasi lubas sõita.

Niisiis SilverCross. Praeguses  mõistes juba vanaaegne luksuslik lapsevanker, mis on Ühendkuningriigis käsitsi tehtud.
Retro lapsevanker. Vintage lapsevanker.
Plekist nagu auto!
Suhteliselt hästi säilinud, müüja sõnul vajab hommepäev tarbimiseks vaid kahte asja.
Vett ja seepi.
Või mida teie mõtlesite?

Algul ma muidugi arvasin, et see on vanem, suurest ahnusest ja googli leviala puudumisest mäletasin selle vankri 50-60 disaini valesti, kuid sellegipoolest pole mul plaan kroksipisaraid valama hakata.
Esimene pääsuke minunimelises  lapsesaamise taaskasutusmuuseumis on olemas

Propääsuke ja inspiratsiooniallikas oli loomulikult see 1910. aasta vanker, mille hind osta.ee-s seisukorda ja taastamiskulusid arvestades terve mõistuse peale hakkas.

Kui te nüüd avastasite, et teitel on ju  korviga Zekiwa aastast ligikaudu 80-90 kuuri all vedelemas ja teil oleks uute asjade paigutamiseks pisut ruumi vaja, pidage mind hea sõnaga meeles, ma tulen viin selle kola minema. Mehhanismid võiksid töökorras olla ja korv terve. Pleekimist ja katteriiete rebenemist pahaks ei pane.

Tasa ja targu ikka, vaatame,  mis saama hakkab, onju.