Alguses mõtlesin, et võib-olla on Maalehte ainult üks lammas (must) tööle juhtunud, tänast jätkuartiklit lugedes ja eriti selle tasulisust nähes tundub, et selle lehe toimetus on osaliselt või tervenisti komplekteeritud sotsiaalsete töökohtadega.
Võib ju seletada n+1 kommentaari, kuidas selle käsitöökinda hinnaga ikkagi on, kuid vaatamata sellele tuleb juba teine toimetaja samasuguse suhtumisega – mõistliku hinnaga kindad. KUUS EUROT ongi kobrulehe toimetajate arvates õige hind!
Veelgi enam – kui tsiteerida klassikuid – kaheksa eurot on suisa röövimine päise päeva ajal.
Vanarahvas ütles: “Nagu herneid vastu seina”, pidades silmas kellegi pea kaledust. Kuidas aga ühte toimetusse on kokku sattunud terve punt puisema peaga tegelasi, kes ei taju vastutust, et nende kirjatöö suhtumine on osa avaliku arvamuse kujundamisest?
Kas tõesti polnud Kai Simsonist ja Bianca Mikovitšist kedagi paremat enam võtta? Kedagi, kes poleks matematikatunnis lauaplaati kraapinud?
Kedagi, kel poleks KÕIK sõrmed pöidlad.
Kedagi, kel hommikul ikka natukenegi häbi hakkaks enesele silma vaadata kui on naabrimehel püksid jalast ära varastanud.
Või on haritus isegi ajakirjanike puhul tugevalt ülehinnatud?
Kas sa tervet artiklit oled lugenud? Kui ei siis ma mõistan su pahameele purset. Algus ongi intrigeeriv, sest siis sa ostad ja loed:). Õnneks on ülejäänud 2/3 käsitöölistele antud sõna ning seal on juba mõistlik jutt. Kuigi jah, alati saaks veel paremini.
Mul on see kempsupaber majja koguni tellitud õnnetuseks.
See, mis käsitöölised peale sissejuhatavat lõiku ütlevad võib olla kuitahes õige ja vajalik, aga kui tasuta osas otsustab juba järgmine ajakirjanik veel ühe läraka näkku sülitada, siis pole vahet. Veel üks tädi ei saanud lihtsalt jutust aru ning kultiveerib edasi juba niigi laialt levinud mentaliteeti – loll onsee, kes enese tagant varastada laskis!
Või käsitöö odavalt ära andis.
See on nagu varastatud asjade turg – ära küsi, kust ja kuidas saadi, kui on sinukesele mugav ja kasulik, võta ära.
Võimalik, et lisaks reaalainete õpetamiskvaliteedile, mis Maalehe ajakirjanike näitel on arvatavasti vaid nõme soolapuhumine olnud, on nüüd alla käinud ka räägitavast jutust/kirjutatud tekstist arusaamine.
Mõistliku hinnaga kindad – loe: Kai Simsonil oli Maalehe arvates õigus. 6 euri per käsitöökinda paar on mõistlik hind. Eriti kui see on 8 eurist veerandi võrra alla kaubeldud.
Üldistamine stiilis ” ning on üleüldse kõigile halvasti öelnud” kõlab mitte poindile pihtasaamisena, vaid tõdemusena las koerad hauguvad.
Ja jutt lammaste solvamisest, kelle seljast tuleb kallis vill veel kallima lõnga tarbeks on mis? Kas tõesti mõistlik jutt?
Selline sissejuhatav lõiguke häälestab lugeja aga täpselt Maalehele sobivas Kai Simsoni lühinägelikku lollust õigustavas suunas – käsitöölised on ahned, tahavad raisad keskpäevaks Hummeri liisida, rünnakule!
Ja kui isegi nii radikaalselt asja mitte näha, on lugeja juba kindlasti nõus võtma järgnevat juttu teatud reservatsiooniga.
Ma ju ütlesin, et käsitööliste jutt oli mõistlik, mitte ajakirjaniku oma. Ja lugejatest olen paremal arvamusel, sest Maaleht käib peamiselt maapiirkondade elanikel ja nemad teevad palju käsitööd – nii aias, põllul kui ka toas. Räsukavad pigem mittetellijatest magalarajoonide asukad (Delfi ju)…
Loodetavasti tuleb järgmise nädala lehes artikkel, mis juba alguses ei halvusta ega mõnita.
Naabrist parem odavalt ja rohkem mentaliteet on tegelikult ka maapiirkondades levinud, sest sealse rahva tööd väärtustatakse samuti väga vähe.
Kummaline ongi see, et ML, kus pea-aegu igas numbis on juttu maainimeste töö vähesest hindamisest ja kasvõi näiteks lambapidajate võimatusest villa müüa, võtab nüüd kätte ning virutab nendele samadele inimestele rusikaga lagipähe. Lausa 2x järjest.
Võib-olla see ongi teadlik poliitika, et reaalselt tööd tegev inimene järjest ja järjest rohkem inimväärsele elule mööndusi teeks ning kellegi kasumi (soodsa hinna) nimel oleks nõus mitte ainult vanaemasid kuuri elama kolima vaid kogu perega koopaaega tagasi minema.
Seda ka veel, et ma ei ole ühtegi oma asja müünud, kuna on peetud kalliks. Viimane oli kootud koera juhus, kus sooviti oma lapsele ka. Kui hinna ütlesin, peeti kalliks. Ja kui olin põhjendanud, miks selline hind, saadi aru küll, et just tegemisele kuluv aeg on see, mis hinda kergitab. Nii et jah, eks ta selgitamise küsimus ole.
Nad ju küsivad suht kohe, et ” Soovid Maalehte edasi lugeda?”
huvitav, miks nad ei küsi kas tahad hinna üle pisut, nii 25% jagu kaubelda ka?